Majal on ­­lugu

Kirjutades peatselt kirjastuses Tänapäev ilmuvat raamatut „Stalini aeg Eesti külas“, sattus Heiki Pärdi rahvalt võõrandatud varade kohta arhiivist andmeid otsides muuhulgas Kõlu talu materjalide peale. Töö käigus selgus muuhulgas, et talu peremees oli Vabadussõja kangelane, kellest on oma asjakohases artiklis kirjutanud tollane Viljandi Muusemi direktor Jaak Pihlak.

Paljud Eesti raudtee ajalugu uurinud autorid on arvanud, et tänaseni säilinud ja üheks Eesti kauneimaks peetud Kadrina jaamahoone ehitati 1870. aastal A. von der Pahleni tellitud eriprojekti järgi, kus paiknesid ka paruni eraruumid. Tegelikult on see hoone tunduvalt hilisem, sest Kadrinas on olnud kaks jaamahoonet ja nende mõlema aluseks oli samuti tüüpprojekt.

1929. aastal loodi Eestis asunduskomisjon, mille juhtimisel asuti riigireservmaadele uudisasundusi rajama. 1920. aastate lõpus tuli valitsusel lahendada aga ka erakorralisi olukordi, mille peamiseks põhjuseks olid Eesti Vabariigi koosseisu läinud Petserimaad 1928. ja 1929. aastal tabanud äärmuslikest ilmastikuoludest tingitud üleujutused. Esimesena alustati riigi ettevõtmisel Leetse-Pallaste rajamist. 1927.–29. aastal toodi 14 perekonda Petserimaalt Kulje vallast Suure-Seltsõ külast esialgu Paldiskisse. Tegu oli kaluritega, mistõttu otsustati rajada väikesed 2–7 ha kalurikohad. Hoonestamisel kasutati kahte erinevas mahus hoone projekti, mille vahel asunikud võisid ise valida.