Eestlaste rahvakalender

13. jaanuar - nuudipäev, kanutipäev
Kui elad Eesti saartel või rannikul, siis lõpeb jõuluaeg sinul alles nüüd.
Nuudipäeval on hea jalad seinale panna, sõpradele külla minna ja veidi kalja või õlut maitsta.

14. jaanuar – taliharjapäev, korjusepäev
Täna murtakse talve selgroog ja aeg hakkab kevade poole liikuma. Püüa hinnata, kas sul on alles veel poole talve jagu energiavarusid ning hakka tegema plaane suvepuhkuseks.

17. jaanuar – tõnisepäev
Kui täna päikest niigi palju on, et mees näeb hobuse selga hüpata või ehk autosse istuda, ei
tohiks suvel kenast ilmast puudust olla. Ka on hea aeg sugulased külla kutsuda, piduroaks
võiks olla miskit sealihast, sest tõnisepäeval olid sead iseäranis au sees.

25. jaanuar – paavlipäev
Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: paistab päike – siis võib rahumeeli oma suvepuhkust plaanida Eestimaa kaunist loodust avastades, kui aga sadu, oleks ehk õige aeg hakata kokku ostma raamatuid vihmaste suveilmade tarvis või koguda raha hoopis lõunasse lendamiseks.

2. veebruar – küünlapäev
Naised, pange tähele, see on teie päev! Meeste kohuseks on täna teha ära naiste kodused kohustused ning naised võivad rahumeeli minna külla või kohvikusse, et võtta üks väikene naps. Punane magus jook – naistepuna – tagab terveks aastaks kena punapõskse välimuse. See peaks ju ka meestele selle kodutööde päeva kuhjaga korvama!

9. veebruar – luuvalupäev
Luuvalupäeval tuleb hoiduda töötegemisest. Kõik luid ja liikmeid koormav oleks täna parem ära jätta. Ka tantsupidudest ja spordist peaks hoiduma. Siis pole lähiajal luu- ega liigesvalu põhjust karta. Luuvalupäeva hommikul võiks kauem magada, püüa aga tööle ja kooli mitte hilineda!

11. veebruar – ulasepäev
Ulasepäeva on pidanud setod. Sel päeval, nõnda kui ka maaslennitsa ajal, on peetud paabapraasnikut. Kui sinus väheke seto verd on, siis tea, et täna on paras aeg korralikult süüa, juua, laulda ja tantsida.

16. veebruar - vastlapäev
Vastlapäeval on erakordne võimalus endale ise hea aasta tagada. Selleks, ei tohi unustada kolme asja: 1) liulaskmist, mis on ennustab linade jõudsat kasvu (loe: jõukust ja edu) 2) seajalgade söömist, mis tagab sigade tugeva tervise (loe: enda täis kõhu) ja võimaldab vahvaid vurre valmistada 3) kada ajamist (õlenuku või kaltsupalli) metsa või teise mehe maa peale, et hea lina, vilja, karjaõnn (loe: muretu elu). Ja muide, vanatüdrukutel on vaid sel päeval lubatud ise kosja minna! Kasutage võimalust!

17. veebruar - tuhkapäev
Tuhkapäev on pahupidi pööratud vastlapäev. Siis ei tohi pead kammida, lambaid pügada, hobust rakendada. Muidu võib endal või loomadel kõõm pähe tulla või pea üldse kärna minna. Seega, täna pead tööle minema sassis peaga. Kuid olulisem on see, et tuhkapäeval tuleb vara tõusta ja vara magama minna, sest muidu on oht sel aastal üle töötada. Kui sul on patte hingel, siis on õige aeg neid pihtida, sellest ka rahvasuu ütlus: endale tuhka pähe raputama ehk oma tegu kahetsema!

22. veebruar – peetripäev (talvine peetripäev, Peetri helinapäev)
Talvist peetripäeva on au sees hoitud eelkõige Lääne- ja Hiiumaal, kus seda peeti kevade alguspühaks. Siis käidi ja kõlistati kettidega, et suveks usse ja metsloomi peletada. Kui suvel kõrges rohus paljajalu käia tahad, võiksid ehk isegi ühe suurema koliseva eseme otsida ja seda õues veidi kõlistada.

24. veebruar – madisepäev
Madisepäeval saab palju ära teha selleks, et suvel putukad ja ussid üleliia ei kiusaks. Kui saad, jäta täna nõelumata ja õmblemata, et kindel olla, et uss suvel ei hammustaks. Et aga tüütutest putukatest ilma tõrjevahendeid kasutamata lahti saada, meisterda õlgedest või mõnest muust käepärasest vahendist kärbes, seo see nööri otsa ja vii naabri ukse taha. Nii saad suvistest pinisejatest lahti. Pea ka silm peal, et su enda ukse taha mõnda sellist kärbest ei tooda – muidu ei saa suvel putukatest üldse rahu.

9. märts - sorokasveet ehk tsirgupäev ehk lindude päev
Sel päeval hakkavad Setomaal levinud uskumuste järgi linnud lõunamaalt kodu poole rändama. Hakka sinagi valmistuma lindude saabumiseks. Selleks, et kevadhommikul oleks hea linnulaulu saatel ärgata, meisterda täna üks pesakast ja kinnita see sobiva puu otsa.

17. märts - käädripäev (käändrepäev, kärdlapäev, käärdlipäev, truutapäev), ka ussiliikumise päev
Käädripäev on üks neist kevadistest tähtpäevadest, kus tuleb suvele mõeldes hakata usse ja putukaid tõrjuma. Selleks, et soojal ajal tülikaid ja ohtlikke hammustusi karta ei tuleks, võiks otsida vanaema kapist välja lõngavihu ja see kerasse kerida. Siis on saadud kaks ühe hoobiga: kena lõngakera, millega villast sokki parandada, ja kindlus, et ka ussid suvel keras on ega inimesi salvama kipu.

21. märts – pendipäev
Pendipäev on nii vana püha, et sellest tänaseks enam suurt miskit ei mäletata. Üks on teada, et Harjumaal arvati, et just pendipäeval ärkavad ussid talveunest. Seega, täna võiks end metsast eemale hoida. Harrastajatel kalameestel tasub ka üle vaadata, et püügilubadega kõik korras on, sest peagi algab suur kevadine püügiaeg. Rannakülades valitsegu vaikus: müra võib kalad ulgumerele hirmutada!

25. märts – paastumaarjapäev, punamaarjapäev, kapsamaarjapäev
Naised! Pärast pea kahte kuud on taaskord käes teie pidupäev! Täna ei ole teil kohustust, isegi mitte luba, teha koduseid töid. Pange valged riided selga ja minge kohvikusse. Kui kohtate kohvikus mõnda meest, siis võite talle julgelt öelda, et tänasel päeval on tal kohustus kõigile kohvikus olevatele naistele punast värvi napsu välja teha. Kui kohvikusse minna ei saa või ei taha, võib ka koju „laiu kooka“ (pannkooke) küpsetama jääda.

28. märts - urbepäev – liikuv püha (pühapäeval enne ületõusmispühasid)
Tänane urbepäev ehk palmipuudepüha alustab suurt ehk vaikset nädalat. Siis käidi kirikus ja leeripoisid said esimest korda armulauda maitsta. Selle päeva hommikul tuli vara üles ärgata ja pajuokstega magajaid vitsutada, et virkus majja tuleks. Neiud, kes end kreemide ja puudritega ehtida püüavad, proovigu järgmist nippi: pane pajuvitsad mõni päev enne urbepäeva vette likku. Urbepäeva hommikul pese nägu leoveega. Küll see teeb alles näo ilusaks!

1. aprill – karjalaskepäev
Karjalaskepäeval tuli oma kari, isegi kui sadas lund või rahet, korraks välja viia. Sellega tagati oma karjale hea tervis. Tavaks olid hea õnne tagamiseks ka erinevad maagilised toimingud: loomadele ristimärkide joonistamine, nende nõiakollaga suitsutamine, nõidussõnade lugemine, karjase rituaalne kastmine. Kui sul aga kariloomi pole, siis riietu vastavalt ilmale ja mine jaluta, kas üksi, sõprade või oma lemmikloomaga, veidi õues. Värske õhk tagab igal juhul hea tervise! Tänapäeval seostub 1.aprill mõistagi ka naljategemisega, nii et vaimukat mõttelendu ja hääd ninapidi vedamist!

2. aprill – Suur reede
Kristlikus maailmas on suur reede Kristuse surmapäev. Ka vanade eestlaste jaoks oli see päev oluline püha. Öeldi, et suur reede on nii suur püha, et siis tohi lapsigi välja jooksma lubada. Rangelt tuli jälgida keeldudest kinnipidamist: ei tohtinud töötada, riielda, abielluda, külas käia. Järgi sinagi täna neid reegleid järgida ja austa päeva pühadust.

14. aprill – künnipäev
Künnipäeval tuli ärgata võimalikult vara ja asuda vaatama, et kõik põllutööriistad kasutamiseks korras oleks. Siis viidi hea viljakuse saavutamiseks põllule koorem sõnnikut ja künti kevade esimene vagu. Kui põlluriistu pole, mis ülevaatamist vajavad, siis päramine aeg on kontrollida oma jalgratta sõidukõlbulikkust. Kui sa aga autota hakkama ei saa, siis vähemalt ära unusta, et peagi lõpeb talverehvide lubatud kasutamise aeg.

23. aprill – jüripäev
Jüripäev on olulisim karjalaske- ja põllunduspüha. Vanadel eestlastel oli siis kombeks teha igasugu rituaalseid toiminguid, mis pidid tagama karja hea tervise. Metsloomade, eriti huntide peletamiseks, süüdati jüriööl lõkkeid. Jüripäev oli ka suur kolimise päev: siis toodi lapsed koolist koju ja taludesse asusid elama suvised abilised – sulased ja tüdrukud. Kaasajal ei maksa vist loota, et koolid lapsed tänasest vabaks lasevad. Vaatamata sellele võiksite võtta endale vähemalt vaba õhtu, minna loodusesse, süüdata lõke (märgistatud tuletegemise kohas!), ja juua sooja teed. Ka võiks igaüks istutada ühe puu, sest just jüripäeval maha pandud puu läheb hästi kasvama.

Sellele kalendrile tuleb peatselt lisa! Kui soovid omalt poolt vahvaid ideid anda ja teistega jagada: mida ja millisel rahvakalendri tähtpäeval võiks ette võtta, siis ootan Sinu arvamust lahkesti dagmar@evm.ee.

Põhjalikumaks eestlaste rahvakalendriga tutvumiseks soovitame:
Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaasi www.folklore.ee/Berta ja M. Hiiemäe „Eesti Rahvakalender“ 1-8