Pulga talu

Pulga talu eksponeerib Põhja-Eesti 19. saj keskpaiga renditalu. Avatud 1968. Pulga talu hoonestuses ja aedades on Põhja-Eestile omaselt kasutatud paekivi. Vabaõhumuuseumi pedagoogid korraldavad selles talus kevadeti ja sügiseti muistse pere elu-olu tutvustavaid päevi "Pulga talu päevad".

Õueplaan:
1. Rehielamu
2. Ühekorruseline ait
3. Kahekorruseline ait
4. Laut
5. Saun-suveköök
6. Sepikoda
7. Heinaladu
8. Heinaladu
9. Kaev

Rehielamu

Rehielamu on ehitatud 1860 (dateeritud) Pulga talus Uuri külas Kuusalu kihelkonnas. Muuseumi toodud 1961, püstitatud 1961-1965. Rehealuse esiseinas paekivist nimetahvel pealdisega "1860 JUHAN KONTON". Tüüpiline Põhja-Eesti rehielamu, kus rehetoa ees on ulualune, rehetoal uks esiseinas.

Rehetuba on ainus köetav elu- ja viljakuivatamise ruum. Tähelepanu väärivad kahekordsed välisuksed, millest välimine on pool- e. sanguks. Rehetoa sisustus on lihtne ja otstarbekas. Suur reheahi on kambritepoolses seinas, sellega diagonaalses seinas nurgas on söögilaud ja lai seinapink. Rehetoa taganurgas on karjapoisi magamispolut, selle kõrval puutööpink tööriistadega ja võre kodulindudele.

Eeskamber ja tagakamber on laudpõrandatega kütmata ruumid. Tagakambri voodi ees ripub vibuhäll, mis on eesti rahvatraditsioonis jalastega hällist vanem variant. Vooditekid on piirkonnale iseloomulikult sinisetriibulised.

Ühekorruseline ait

Ühekorruseline ait on ehitatud 1840. aastail Sepa talus Pudisoo külas Kuusalu kihelkonnas. Muuseumi toodud 1960, püstitatud 1961-1964. Kaheruumiline vahelikuga ait, vasakpoolne riideait, parempoolne toiduait.

Kahekorruseline ait

Kahekorruseline ait on ehitatud 1860. aastail Jaani talus Suurekõrve külas Kuusalu kihelkonnas. Muuseumi toodud 1968, püstitatud 1969. Alumisel korrusel viljaait, ülemisel magamisait. Aidamademel on käsikivi. Kahekorruseliste aitade levik Põhja-Eestis viitab Soome eeskujule.

Laut

Laut on ehitatud 1892 (dateeritud) Mardi talus Uuri külas Kuusalu kihelkonnas. Muuseumi toodud 1961, püstitatud 1961-1964. Neljaruumiline.

Saun-suveköök

Saun-suveköök on ehitatud 19. saj lõpus Lauri talus Kahala külas Kuusalu kihelkonnas. Muuseumi toodud ja püstitatud 1980. Saun oli salapärane ja püha koht, kus naised sünnitasid, kus raviti haigeid ja kuhu pesema tulles pidi halva vältimiseks täitma kindlaid rituaalseid reegleid. Saunas käidi vaid valgel ajal. Saunaahi on paekivist, lahtise kerisega. Ahju asend (ukse vastasseinas suuga ukse poole ja lava ahjuga külgnev) on põline Põhja-Eesti rannikualadele.

Sepikoda

Sepikoda on ehitatud 18. saj algul Oluva talus Kahala külas Kuusalu kihelkonnas. Muuseumi toodud 1964, püstitatud 1964-1966. Hoone murdpaest, laotud sideaineta. Lõõts asetseb Põhja-Eestile tüüpilisena ääsist vasakul pool (ukselt vaadatuna). Tagaseinas paikneva ääsi kohal paekorsten.

Heinalaod

Heinalaod on toodud Inga talust Uuri külast ja Kangru talust Kursi külast (Kuusalu kihelkond).