Kuie kooli lugu

Eellugu
16. sajandi keskpaigani püsis kooliharidus eestlastele praktiliselt kättesaamatu. Talulaste hariduse edendamisele aitas 16.-17. sajandil kaasa võitlus katolitsismi ja protestantismi vahel - mõlemad tahtsid selle abil rahvast enda poole võita. Ülekaalu saavutanud Martin Lutheri õpetuse kohaselt pidi iga inimene oskama ise vaimulikku kirjandust lugeda. Selleks tuli piibel rahva emakeelde tõlkida ja lastele usuõpetust jagada. Samal seisukohal olid ka 17. sajandi alguseks kogu Mandri-Eesti alistanud Rootsi võimud, kes panid aluse meie talurahva haridusele.

1639. aastal loodi Kose kihelkonnasesimene talurahvakool. Juba 1575. aastal oli ilmunud esimene maakeelne aabits, kuid tõeline eesti kooliraamatu ajastu algas 1630. aastate alguses pärast esimeste kohalike trükikodade avamist. Mõisted "kool" ja "koolmeister" juurdusid 1640. aastatel. Selle ajani olid lapsi oma võimetele vastavalt õpetanud köstrid nn köstrikoolis. Esimesed õpetatud koolmeistrid tulid Bengt Gottfried Forseliuse (u 1660-1688) kaheaastasest seminarist, mille nelja tegutsemisaasta jooksul koolitati õpetajaks umbes 160 eesti soost noormeest. Üks Forseliuse õpilastest õpetas 1687. aastal ka Järva-Jaanis. Visa töö tulemusel pandi alus uut tüüpi rahvakoolidele. Oma kuulsa Rootsi reisiga saavutas Forselius selle, et kuninga korraldusel tuli igasse kihelkonda kool asutada, koolimaju ehitada ja koolmeistrid mõisakohustusest vabastada.

Enne Põhjasõda oli Eestis 42 kooli ning rohkelt iseõppijaid. Siiski levis haridus maal - eriti Põhja-Eestis - rüütelkonna vastuseisu tõttu visalt. Viimased ei osanud tihti isegi korralikult lugeda. Ka talupoegade enamus võttis kooliskäimist kui uut koormist ega ilmutanud erilist õpiindu. 18. sajandi alguses maad laastanud Põhjasõda, katk ja nälg halvasid rahva harimise mitmekümneks aastaks.Lugemisoskus siiski püsis, põhiliselt kodu- ja leeriõpetuse varal.

Peale Põhjasõda, Venemaa võimu all, jäi esialgu kehtima senine koolikorraldus. Peagi hakati kohustuslikus korras nõudma, et 7-12-aastased lapsed tunneksid katekismust ja oskaksid lugeda, see andis neile hiljem õiguse leeri minna ja abielluda. Mõisnikke kohustati küll ka koolimaju ehitama, kuid enamasti õpetati lapsi ikka kiriklas, mõisas, rehetoas või isegi kõrtsis.

Järvamaal oli 18. sajandi keskpaiku 74 kooli (mitte koolimaja), Tartumaal 120, Lääne- ja Hiiumaal 19. Nende seas oli nii kihelkonna-, mõisa- kui külakoole. Viimastes said õpetust ka tüdrukud ning lugemisoskuse õpetamine jäigi siitpeale kodudes emade kanda.

Murrang algas Aleksander I valitsemisajal (1801-1825), mil kogu riigis kehtestati ühtne koolisüsteem. 1816. aastal kaotati Eestimaa ja 1819. aastal Liivimaa kubermangus pärisorjus. Samade talurahvaseadustega nõuti mõisakogukonnalt kooli ehitamist iga 1000 hinge kohta ja selle ülalpidamist. Koolmeister vabastati sõjaväeteenistusest, pearahamaksust ja ihunuhtlusest.


Kooliõpetuse algus Kuie mõisa maadel
1839. aastast saadik "on Kuie kool elus", annab teada "Üleüldine statistikatäädus koolide üle" 1880. aastast.

Legendi järgi õpetanud Kuiel lugemist-kirjutamist erusoldat, kes oli selle oskuse omandanud oma 25-aastase kroonuteenistuse käigus. Konsistooriumile saadetud aruandes 1878. a maist teatab Järva-Jaani pastor J. Gebhard, et õpetajaks on alates 1839. aastast Hans Uuslail, kel on Järva-Jaani õpetajate seminari haridus.Vaevalt et erusoldat veel õpetajate seminaris õppis, või siiski?

Õppijad käisid koos mõisas, hiljem Kuie küla Koka talus.

1842. aastal ehitati Kuie mõisahärra parun von Ükskülli eestvõttel Vajangu külla esimene sealtkandi koolimaja, kus oli avar ahjuga tuba, eluruum ja kivist rehealune. Selline plaanilahendus andis tunnistust hoone jätkuvast seosest rehemajadega.

1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus avas talupoegadele võimaluse talude päriseksostmiseks, tõusis maarahva iseteadvus ning teadmistejanu. Muutus elu ka Kuie mail.

Koolikorralduse jaoks oli eriliti tähtis 1866. aasta vallakogukonna seadus, mis jättis koolimajade ehitamise ja koolmeistri palga määramise sealtpeale vallavolikogu otsustada. Mõis pidi andma kooli ehitamiseks maksuta maa ja ehituspalgid.

Kuie kool Kooli talukohal
Arvatavasti kerkis varsti peale seda Kuiel päevakorda uue koolimaja ehitamise küsimus. Igatahes kinkis Kuie mõisnik parun Engelhard 1868. aastal vallale 19 tiinu 288 ruutsülda (ligi 21 ha) maad "Kooli koha" nime all.

Ehitama kohe ei hakatud. 1901. aasta koolide inspektori aruandes on hoone vanuse ja ehitusmaterjali kohta märgitud: "puuehitus 1875. aastast".

Mõisa poolt antud palkidest ehitatud koolimaja valmis arvatavasti alles 1877. või 1878. aastal. Pastor J.Gebhardi aruandes konsistooriumile 10. maist 1878 kirjutatakse: "Uusehitusest on teatada, et Kuiel, kus vanast koolimajast enam ei piisanud, igas jaos suurepärane koolimaja on ehitatud".

See on ametlik teade Kuie koolimaja valmimisest.

Uus koolihoone ei meenutanud enam rehemaja nagu varasemad, sest selle ehitamisel lähtuti tsaaririigi poolt soovitatud üle-Venemaalistest tüüpprojektidest. Hoones oli suur 5 aknaga klassituba, koolmeistri 3-toaline korter köögiga, sahvrid, koda ja garderoob.

Esimesed lapsed asusid esialgu kaheklassilises koolis õppima 1878. aasta oktoobris. Ametisse oli võetud ka uus õpetaja - Paide kreiskoolis õppinud 1857. aastal sündinud Jüri (Jürri) Saarmo Hanso poeg, "tallopoeg ja poismees".

Järgnevatel aastatel õppis koolis 45-78 õpilast vanuses 10-17 aastat. Enamasti oli õppijaid umbes 60, poisse-tüdrukuid enam-vähem võrdselt. Pooled õpilastest olid kordajad, s.o leeriks valmistujad.

Õpiti usuõpetust, eesti keeles lugemist-kirjutamist (kalligraafiat-ortograafiat), rehkendamist, vene keeles lugemist-kirjutamist, geograafiat ja 4 häälel laulmist. Kooliaasta kestis oktoobrist aprillini, et karjalapsedki saaksid koolis käia.

Kool sai mõisalt ja vallalt aastas kokku 332-554 rubla, kooliõpetaja palk oli sellest u 140 rubla + palgamaa.

Kooli juurde rajati aed, kuhu mõisa poolt istutati ilupõõsaid. Maja ette pandi kasvama kased. Koolmeister ise istutas marjapõõsaid ja õunapuid.

Kui Jüri Saarmo 1888. aastal isatallu Väätsale tagasi läks, valiti Kuie õpetajaks Jaan Jaam (1859-1933).

Jaan Jaam oli sündinud Põhja-Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Eistvere valla Puiatu küla Näksi renditalus. Teadmishimulisel poisil õnnestus edasi õppida Põltsamaa kihelkonnakoolis.

1879. aastal sooritas ta Järva kreiskooli komisjoni ees kooliõpetaja katsed ja sai loa töötada õpetajana.

Esialgu töötas Jaan Jaam Vao-Mõisaküla koolis Virumaal, kus suhtles ka nn Väike-Maarja "parnassiga" - Jakob Liivi ja Jakob Tammega.

21. novembril 1887. aastal sõlmis ta "kontrahti" Kuie vallaga ja asus 1888. aasta sügisest innuga tööle.

Ka Jaan Jaama ajal õppis Kuiel keskmiselt 60 õpilast, 1903. aastast üle 40. Lapsi käis jalgsi koolis ka 5-6 versta kauguselt. Talvel ööbis osa kaugematest taludest tulijaid koolis - selleks oli koolmeistri toas "liikuv ase".

Kool oli 3-klassiline. Õppeained jäid põhimõtteliselt samaks, kuid vene keel muutus 1893. aastast kohustuslikuks. Sellel alal tuli õpetajal end täiendada.

1913. aastal loeti õpetaja palgaks 393.50 rubla, millest rahapalk moodustas u 160 rubla, küte ja valgustus 108 rubla, korstnapühkimine ja põrandapesemine 9.50.

Eraldi maksti "peldikute puhastamise " ja õppevahendite muretsemise eest.

Õpetaja kohustuste hulka kuulus ka õpilastele ning mõisatöölistele palvetundide pidamine suurte pühade eel ja laupäeviti. Kirikuõpetaja abilisena tuli tal lapsi ristida ja surnuid matta. Ta juhatas laulukoori ja õpetas näitemängu.

Silmaringi avardamisele aitas kaasa usin läbikäimine naaberkoolide õpetajatega.

Koolitalu pidamine nõudis õpetajalt samuti omajagu hoolt. Jaan Jaam täiendas oma põllundusalaseid teadmisi igal võimalusel - võttis kuulda eesrindlike talunike soovitusi, luges ajalehti-raamatuid, tellis ajakirju "Valgus" ja "Rodina".

Uue õpetaja ametisseasumine tõi kaasa muutusi ka koolihoone ilmesse. Tõenäoliselt 1880ndate lõpus krohviti klassituba - naabruses asuvas Einmanni koolis oli seda tehtud 1887. aastal ja ega naabritest tohtinud viletsam olla. Millal koolihoone rõhtlaudadega vooderdati, vajab veel selgitamist.

Esimese maailmasõja puhkemisega saabusid Kuiele rahutud ajad - tehti evakueerimisplaane, koolimajja majutati sõdureid.

1916. aastal toimus positiivne muutus - ehitati Tamsalu-Paide kitsarööpmeline raudtee, mis võimaldas nii koolmeistril kui külarahval rohkem ringi liikuda.

Eesti Vabariigi ajaks oli kool uute vajaduste ja rohkete õpilaste jaoks väikseks jäänud ning see otsustati üle viia ruumikamasse Kuie mõisa häärberisse. Nii saatiski vana väärikas koolimaja 1923. aasta kevadel viimast korda omi õpilasi suvepuhkusele.

Kasulikke linke:


Eesti Kirjandusmuuseum http://www.kirmus.ee/
Eesti Rahva Muuseum http://www.erm.ee/
Mulgi Kultuuri Instituut http://www.mulgikultuur.ee/
Võro Instituut http://www.wi.ee/
Mari ja Jüri- esivanemate kombed http://mytele2.ee/oldjyri/marijyri.html/