Eesti Vabaõhumuuseumi kogudes oli seisuga 31. detsember 2001 56 815 museaali (nii nimetatakse muuseumis arvel olevat ühikut). Lisaks oli abikogus 5726 väheste andmetega või koopia-eset-fotot. Muuseumi eksponaathoonetes ja ajutistel näitustel võis eelmisel aastal näha 1808 põhikogu- ja 119 abikogu eset. (Püüame võimalusel säästa põhikogu esemeid, sest vitriini ei saa me neid taludes panna).

Vabaõhumuuseumile kuulub Eesti kogukamate museaalide kollektsioon rahvaarhitektuuri kogu. Me oleme ainus Eesti muuseum, kelle põhieesmärk on maa-arhitektuuri kollektsioneerimine ja uurimine. Muuseumisse on toodud ja siin taas püstitatud 72 vana külaehitist. Loodame seda tööd jätkata ka 20. sajandi uuemate ehitistega. Rahvaarhitektuuri kogu täiendavad ja aitavad maaelu tõepäraselt näidata meie teised kogud.

Esemekogus leidub lisaks 300 aastasele riidekirstule, vanale talumööblile, valgustitele, tekstiilidele, puunõudele, tööriistadele ka nõukogude perioodist pärit raudvoodi, suhkrupakk, seebikarp, 1970. a. sportkingad ja 2000. aastast pärit sini-must-valge kartulikorv. Kogume võimalusel kõike, mida võis/võib näha Eestimaa külades. Meil on praegu raskusi just igapäevaste väikeesemete leidmisega tõepärase vanema ekspositsiooni tarbeks - neid on vähe säilinud ning omal ajal peeti neid kogumiseks liigtühiseks.

Fotokogu ehib J. Parikase album ülesvõtetega 20. saj. alguse maaelust ja toredad vanad fotod väärikatest esivanematest. Kõige enam kasutatakse siiski fotosid-negatiive (neid on kokku 36 211) ning joonistekogu jooniseid maaehitistest, külatanumatest, interjööridest.

Väikesesse kunstikogusse on muretsetud töid külaelu armastavatelt kunstnikelt (K. Burman, M. Bormeister, A. Pulst, R. Sagrits, H. Eelma jt). Arhitektuuriuurijaid rõõmustavad muuseumi ühe rajaja, arhitekt K.Tihase akvarellid, mis tehtud muuseumile hooneid otsides ning rahvaarhitektuuri raamatut kirjutades.

Muuseumi teadurite poolt on 45 aasta jooksul välitöödel kogutud rohkelt andmed ehitistest ja elu-olust, mis tallel etnograafilises arhiivis ja teaduslikes artiklites. Dokumentaalarhiivis säilitame vanu dokumente, nii armastus- kui murekirju, pisitrükiseid; fondiraamatukogus õpikuid, raamatuid, ajalehti, mille iga või seisund nõuab erikohtlemist.

Kõiki meie varandusi aitavad säilitada, konserveerivad ning vajadusel restaureerivad muuseumi restauraatorid. Puidule, metallile, tekstiilile, nahale, klaasile-portselanile, trükistele - igale museaalile leidub oma asjatundja, kes aitab pikendada tema eluiga ja hoida teda järeltulevate põlvede jaoks.

Oleme nõus oma kogusid uurijatele kohapeal tutvustama, kui eelnevalt annate oma soovist varahoidjatele teada tel. 65 49 122 või 65 49 117.