Köstriaseme talu

Köstriaseme talu eksponeerib Lääne-Eesti 19. saj II poole renditalu. Avatud 1962. Köstriaseme talu õu on jagatud tiheda varbaiaga puhas- ja karjaõueks. Puhtale poolele jäävad aidad ja rehielamu kambritepoolne ots koos õunaaiaga; karjaõuele aga rehielamu rehealuse osa, laut ja suveköök.

Rehielamu

Rehielamu on ehitatud 1891 Köstriaseme talus Kirikukülas Hageri kihelkonnas. Muuseumi toodud 1959, püstitatud 1959-1960.
Rehielamu on 19. saj II poolele iseloomulikult saanud suuremad aknad ja kõrgemad uksed. Valgusküllased laudpõrandatega kambrid on mõeldud aastaringseks elamiseks, kuigi neis puudub veel eraldi küttekolle. Rehielamu on põja-eesti tüüpi (rehetoa ees ulualune, rehetoal uks esiseinas).

Esikamber oli nii magamis- kui töö- ja eluruumiks. Talveks pandi üles kangaspuud. Lapsed mängisid täiskasvanute läheduses, lihtsad puust mänguasjad olid igapäevaelu peegelduseks. Pilkupüüdvad on Köstriaseme kambrite erksavärvilised vooditekid. 19. saj II poolel külapoodidesse ilmunud aniliinvärvid võimaldasid saada puhtaid ja kirkaid toone. Lääne-Eestis armastati eriti punast tooni.

Tagakambris magasid peremees ja perenaine koos hällilapsega. Siin on moekaks mööbliesemeks riidekapp ning laiemaks tõmmatav voodi, lauale on pandud pitslina.

Suitsune rehetuba on kambrite kasutuselevõtu tõttu muutunud varasematest traditsioonilistest rehetubadest väiksemaks. Nurgas on suur kerisega reheahi, millel kohaliku iseärasusena välisnurga toeks nn turvapost. Et Lääne-Eestis on eraldi ehitatud saunad vähe levinud, kasutati reheahju edukalt saunaahjuks ja rehetuba saunaks. Reheahju ees oleval lahtisel koldel valmistati perele süüa. Rehetoa nurgas seisvas voodis magas keegi pere vanematest liikmetest. Sügiseti oli rehetuba viljakuivatusruum.

Rehealune on sügiseti viljapeksu ruum, põllutööriistade panipaik, talvel hobusetall. Ekspositsioonis on pandud välja mitmesuguseid ajastukohaseid põllutööriistu: äestamiseks kasutatav pakkäke, Lääne-Eesti õhukestel muldadel kündmiseks sobilik vannasader, kurgedega harkader, puust heinahargid, viljapeksukoodid, rehad, puust vankrid jms.

Riideait

Riideait on ehitatud 19. saj keskpaigas Juhani talus Aude külas Nissi kihelkonnas. Muuseumi toodud ja püstitatud 1969. Aida ekspositsioonis on nukkmannekeeni abil tutvustatud kauneid tekstiilesemeid, mis kuulusid ühe naise riidekirstu ja ühtlasi olid tema kaasavaraks abiellumisel. Naine on tulnud aita, et otsida endale kirstust kirikusse minekuks vajalikke paremaid riideid. Aida ukse juures seisab voodi, mille padjapüüri otsapitsi on heegeldatud soov "Maga hästi". Suveks tulid aita magama peretütred. See pani noormeeste südamed kiiremini põksuma ning ajas neid neljapäeva ja laupäeva õhtuti küla mööda hulkuma ja tüdrukute juurest seltsi otsima. Säärast kommet nimetati ehalkäimiseks.

Toiduait

Toiduait on ehitatud 1870. aastail Mõisaääre-Jaagu talus Kelu külas Kirbla kihelkonnas. Muuseumi toodud ja püstitatud 1973. Kaheruumilises hoones on viljaait ja toiduait. Kogu toidu- ja viljatagavara hoiti puunõudes ja kirstudes. Eesti talupoja tarbevara on olnud valdavalt puidust, savinõusid kasutati vähem.

Laut

Laut on ehitatud 1870. aastate lõpul Mäe talus Luiste külas Kullamaa kihelkonnas. Muuseumi toodud 1960, püstitatud 1960-1961. Koosneb suuremast loomalaudast ja kahest väikesest sealaudast.

Suveköök

Suveköök on ehitatud 1880. aastail Keedelaugu talus Ahtma külas Risti kihelkonnas. Muuseumis koopia 1977. Suveköögis valmistati perele süüa valdavalt suvisel ajal, samas pesti ka pesu.