Nuki-Suitsu talu

19. saj hakkasid kiirelt arenema kaubalis-rahalised suhted, teorent asendus raharendiga. Mõisad viisid läbi laiaulatusliku maade reguleerimise, millega likvideeriti osa vanu talusid. Nende arvel loodi juurde uusi väikekohti. Samal ajal tekkis ka talumaadele hulgaliselt maata saunikumajapidamisi. Saunakoha põllu keskmiseks suuruseks oli 0,5 - 1,2 ha, peale selle oli kasutada ühiskarjamaa ja heinamaa. Saunaõuedel oli kas 1 - 2 pisikest kõrvalhoonet või puudusid need üldse.

Nuki suitsumaja eksponeerib Lääne-Eesti kehviku (sauniku) õue talu ääremaal 19. saj lõpul. Ehitatud 1890. aastail Nuki sauniku kohal Saunja külas Lääne-Nigula kihelkonnas. Muuseumi toodud 1970, püstitatud 1970-1971. Esindab Eesti taluarhitektuuris vähelevinud hoonetüüpi: kamber ja suitsutuba on ühekõrgused ja ühelaiused, suitsutoas puuduvad parred. Kogu sisustus pärineb samast hoonest. Eraldi teemana on esitatud kingsepatöö.