Sassi-Jaani talu

Sassi- Jaani talu eksponeerib Läänemaa 18. saj lõpu - 19. saj alguse pärisorja naturaalmajanduslikku 3-päevatalu. Avatud 1962. Alates 1997. a on talu vabaõhumuuseumi sissejuhatavaks õppetaluks, kus selgitatakse eesti taluarhitektuuri põhitõdesid (arhitektuurinäitus), tutvustatakse muuseumi ekspositsioonis kõige enam kohatavat talupoeglikku tarbevara (esemenäitus) ja aiamaal võib õppida tundma vanu aia- ja põlluvilju (põllundusnäitus). Millist informatsiooni võib saada talu ajalugu uurides, seda tutvustab näitus "Sassi-Jaani talu lugu" rehemaja kambris.


Õueplaan:
1. Rehielamu
2. Ait
3. Laut
4. Suveköök-püstkoda
5. Kaev
Rehielamu

Rehielamu on ehitatud arvatavasti 1803. a Sassi-Jaani talus Kullamaa külas kullamaa kihelkonnas. Muuseumi toodud 1959, püstitatud 1959-1960. Hävinud tulekahjus 1984, rekonstruktsioon 1987-1993. Arhitektuurinäitus 1997. aastast, näitus "Sassi-Jaani talu lugu" 1998. aastast.
Ait

Ait on ehitatud 18. saj lõpus Sassi-Jaani talus Kullamaa külas Kullamaa kihelkonnas. Muuseumi toodud ja püstitatud 1960. Hävinud tulekahjus 1984, rekonstruktsioon 1986-1989. Aitades on eksponeeritud esemenäitus Vabaõhumuuseumi taludes enim nähtavast tarbevarast.

Juba hiljemalt 10.-11. sajandist seisid talumajapidamises puhtamal õuepoolel aidad. Aitu kui varahoidlad ehitati hoolikalt. Need olid tavaliselt rõhtsatest ümar- või tahutud palkidest rist-, hiljem ka puhasnurgaga hooned kindlalt suletavate ustega. Lõhikutest või laudadest lae ja põrandaga vilja-, riide-, toiduaitadel puudus vundament, "et õhk alt läbi käiks" ja hoone kuiv püsiks. Ehituslike sõlmpunktide all olid üksikud suuremad kivid. Aida ukseseinas oli enamasti lai räästas - ulualune (aidatrepp, aidamade), mõnikord kergendas aita pääsu vaid lävekivi. Ajal, mil talurahva ehitised paistsid silma äärmise otstarbekuse ja lihtsusega, ilustati tihti just aitu. Lisaks loodeti oma vara kaitsta kurja eest lõigates või joonistades aida ukse kohale ehk uksele riste, viisnurki jt maagilisi kaitsemärke.

Aitu oli talus sageli mitu: riideait riidekraami, villa, lina, lõngade ja naiste käsitöövahendite hoidmiseks (siin magasid suvel tüdrukud); viljaait vilja, jahu, ubade-herneste-läätsede säilitamiseks; toiduait liha, kala, piimasaaduste tarvis. Saartel ning suurtes Lõuna-Eesti taludes oli tihti vastavalt vajadustele lisaks eraldi liha-, kala-, võrguait, aga ka piima-, mee-, õuna-, kalja- ja magamisait. Kuni 19. saj II pooleni ehitati need enamasti eraldi hoonetena, hiljem aga tihti 2-3-5 ruumi kõrvu ühe katuse alla. Peamiselt Lääne-Eestis jäeti aidaruumide vahele katusealune vahelik vankrite, põllutööriistade jms hoidmiseks. Kagu-Eestis ja põhjarannikul raiuti üles ka kahekordseid aitu.
Laut

Laut on ehitatud 1820. aastail Althärma talus Jõeääre külas Märjamaa kihelkonnas. Muuseumi toodud 1960, püstitatud 1960-1961.
Suveköök-püstkoda

Suveköök-püstkoda on ehitatud 1870. aastail Kõrvetaga talus Määra külas Risti kihelkonnas. Muuseumi esimene eksponaathoone (1959. a).